Isevalitsuse langemine Venemaal andis Eesti juhtidele julgust paluda Vene valitsuselt Eestile autonoomiat. Et autonoomia taotlusele kaalu anda, korraldasid Peterburis elavad eestlased 8. aprillil 1917. aastal Tauria palee ees võimsa meeleavalduse. Sellel osales üle 40 000 eestlase, sealhulgas 15 000 sõdurit ja vaimustusega mängis 30 orkestrit, korraldatud meeleavaldus jättis Venemaa pealinnale väga sügava mulje. Seadus, mis tagas Eestile autonoomia, avaldati Ajutse Valitsuse poolt 12. aprillil 1917. aastal. Seadusega määrati kindlaks, et Eestit hakkab valitsema Maapäev, milles iga 2000 elanikku esindab üks saadik, ja täidesaatev võim läheb ülemkomissari kätte. Ülemkomissariks määrati Eesti pealinna Tallinna linnapea Jaan Poska.

Eesti õigeusu preestriks Peterburis oli ülempreester Paul Kulbusch, kes oli Jaan Poska sõber, kuna mõlemad olid õppinud Riia Vaimulikus Seminaris. Hiljem kohtusid nad Eestis tihti, et arutada maa-, kiriku- ja poliitikaküsimusi. Ülempreester Paul Kulbusch tegutses Peterburis 23 aastat (1894-1917) ja asutas seal märter Issidori Vennasteseltsi. Issidor oli XV sajandil Tartu õigeusu koguduse preester, kes hukati Kristuse vaenlaste poolt. Märter Issidorit nimetatakse ja meenutatakse eestikeelse jumaliku liturgia tekstis koos teiste õigeusu märtritega.

Jumalik ettenägemine saatis piiskop Platoni olema märter Issidori vennaskonna loojaks ja umbes 400 aastat hiljem tabas teda sama saatus kui Issidorit, samas kohas – Tartu linnas, Eesti kultuurikeskuses, kus Rootsi kuningas Gustav Adolf oli 1632. aastal ülikooli rajanud. Märter Issidori Vennasteseltsi abiga ehitas piiskop Platon, tollal ülempreester Paul Kulbusch, oma kogudusele Peterburis uhke kiriku jumalateenistuste toimetamiseks ja kogudusemaja, milles asusid kokkutulekute saal, klassiruumid kihelkonnakooli jaoks, eluruumid (magamistoad jne) õpilastele, korterid vaimulikele ja kooliõpetajatele ja lisaks ruumid, kus oli Eestist tulnuile peatuskoht. Mitte ainult Peterburis, vaid mujalgi tegutses piiskop Platon õigeusulise eestirahva juhina: ta kogus neid kogudustesse ja oli nende teenindajaks 18 aastat. Peterburis oli piiskop Platon õigeusu ja anglikaani kirikute lähenemise seltsi väljapaistev tegelane ja külastas korra Peterburi metropoolia esindajana ka Inglismaad.